Keskkonnaminister Keit Pentus esitas valitsuse istungil saastekvootide müügilepingu muudatused, millega lisatakse saastekvoodi müügitulust soojapidavaks muudetavate hoonete nimekirja muuhulgas ka Loo Keskkool. Juba varem sõlmitud müügilepingu alusel soojustatakse tänavu ka Loo lasteaia Pääsupesa vana osa.

Algselt planeeritud 480 hoone soojustamisele lisandus veel 7 objekti. Kuna sügisel korraldatud  riigihanke käigus osutusid mitme hoone renoveerimistööd odavamaks ja varasemate Jaapani firmade Marubeni ja Mitsubishi lepingutes toimunud objektide asendamiste ja lisamisega kasvab praeguse korralduse järgselt kogu Eestis energiasäästlikumaks muudetavate hoonete arv 493-le.

Rahandusministeeriumile esitatud Loo Keskkooli soojustamise taotluse põhjal soovis vallavalitsus soojustada kogu hoone seinad ja vundamendi. Vahetatakse aknaplekid ja kaetakse Marmoroc fassaadikattega. Täpsem tööde maht ja maksumus selgub läbiviidava riigihanke tulemuste põhjal. Vallavalitsuse soovil püütakse töid teha suvisel koolivaheajal. Renoveerimistöid ja riigihankeid korraldab Riigi Kinnisvara AS. Kokku üle Eesti paikneva 493 hoone renoveerimine väga lühikese aja jooksul on keeruline. Saastekvootide müügist saadud tulu tuleb lepingu kohaselt realiseerida 2012. aasta lõpuks. Samas on mitme majandusanalüütiku hinnangul selline ehitustööde maht olnud hea tõuge nii ehitusettevõtetele kui ka materjalitootjatele.

Saastekvootide müügist saadud tulu arvelt soojustatakse tänavu juulis ka Loo lasteaia Pääsupesa vana osa. Tänavu jaanuaris avati lasteaia neljarühmaline juurdeehitus. Uue osa välisfassaad erineb täna vana osa väljanägemisest nii värvitooni kui ka kattematerjali poolest. Sügiseks valmiv vana osa soojustamine annab kogu lastaiale ühtse välisilme, soojapidavuse tõstmisega saavutatakse ka oluline küttekulude kokkuhoid. Eeldatavalt kompenseerib Loo Keskkooli ja Loo lasteaia soojustamine tänavu aasta alguses toimunud Fortumi kaugküttehinna tõusu nimetatud asutustes.

Ettevalmistused käivad ka vallavalitsuse sotsiaaltöötajatele eraldatud elektriautode kasutuselevõtuks. Vallavalitsus esitas taotluse ja sai ka positiivse vastuse kolme elektriauto kasutamiseks. Autoparklasse on veetud kaablid ning lähiajal paigaldatakse ka laadimisseadmed. Elektriautod saabuvad vallavalitsuse kasutusse mai lõpus.

Lisaks ühiskondlike hoonete soojustamisele ja elektriautode kasutusele on saastekvootide müügist uudisena võimalik taotleda eramajade rekonstrueerimistoetust kuni 40% ulatuses. Eramute rekonstrueerimistoetuse minimaalne määr on 1000 ning maksimaalne määr 30 000 eurot taotleja ühe väikeelamu kohta. Hinnanguliselt saab olemasolevate määrade juures toetada umbes 300 eramut. Lisaks eramute energiatõhususe saavutamiseks tehtavale rekonstrueerimisele saab taotleda toetust taastuvenergeetika väikelahenduste kasutusele võtmiseks eramutes, sh päikesekollektori rakendamiseks soojusenergia tootmisel ning tuulegeneraatori või fotoelektrilise paneeli rakendamisel elektrienergia tootmiseks. Lisainfot saab sihtasutus KredEx kodulehelt: www.kredex.ee .

Jätkuvalt on KredExsist võimalik taotleda ka kortermajade rekonstrueerimistoetust. Renoveerimistoetuse eesmärk on motiveerida elanikke rekonstrueerima korterelamuid kompleksselt, et:

  • ­ suureneks energiatõhusus, arvestades nõudeid hoonete sisekliimale;
  • ­ paraneks hoonete energiamärgise klass
  • ­ hoogustuks taastuvenergia kasutus

Toetus on eelkõige mõeldud KredExi korterelamute renoveerimislaenu (väljastavad Swedbank ja SEB Pank) juurde, et vähendada nõutud omafinantseeringu osakaalu, kuid toetust võib kombineerida ka omavahenditega. Alates 1993. aastast ehitatud korterelamud, mis KredExi renoveerimislaenu sihtgruppi ei kuulu, võivad toetust kombineerida tavalaenuga.

Kõik loetletud energiasäästu meetmed on suureks abiks viimasel ajal asetleidnud küttehindade tõusu vastu. Saastekvootide müügitulu eelkirjeldatud suunamine on Jõelähtme vallale ka tulevikus suureks abiks. Ajaleht Postimees kuulutas aasta inimesteks 2011 saastekvoodiga kauplejad Anne Sullingu ja Hannu Lambi, kes on raskel ajal toonud Eestile paari aasta jooksul 5,6 miljardit krooni ehk 360 miljonit eurot. Arvan, et õigustatult!