Elanike arv: 01.01.2012 – 2017

Nimekuju: 1923, 1939, 1976 Saha-Loo; 1977 Loo alevik

Mõisaline kuuluvus: Lagedi mõis

Kihelkondlik kuuluvus: Jüri kihelkond

Halduslik kuuluvus: 1889 Rae vald; 1945 Lagedi külanõukogu; 1963 Sommerlingi külanõukogu; 1976 Jõelähtme külanõukogu; 1992 Jõelähtme vald.

Asukoht:

Juba 17. sajandil oli Vana-Narva maantee ääres praegusest Loo alevikust 5–6 kilomeetrit kirde pool Loo kõrts. Ilmselt võib siin leida vihje Jõelähtme kandi ulatuslikkudele loopealsetele, mis on andnud nime paljudele erinevatele kohtadele. Pärast talude päriseksostmist, mõisasüsteemi lagunemist ja Eesti riigi iseseisvumist hakati endiste mõisate maadele rajama uusi asundustalusid. Põliste sumb- ja ridakülade ümber tekkisid hajali paiknevad üksiktalud. Eesti Vabariigi algusajal hakati selliselt kujunenud taluderühmi, üksikuid suuremaid talusid ja kunagisi mõisasüdameid nimetama asundusteks. Saha küla ja praeguse Tallinna–Narva maantee vahelisele avatud loopealsele rajatud talusid hakati kutsuma Saha-Loo, Saha-Liivamäe, Saha-Suur ja oli teisigi nimesid. Neist Saha-Loo on otseselt seotud Loo suurtalu ja hilisema linnuvabriku ümber tekkinud Loo alevikuga. 1909. aastal ostis Konstantin Saarson Lagedi mõisalt küllaltki viletsas seisu korras Loo talu, mille suurus oli 63,6 hektarit. Tema vanem poeg Bernhard (sündis 1898) õppis arstiks ja tegutses edukalt psühhiaatrina. Noorem poeg Johannes (sündis 1905) õppis agronoomiks ja 1930. aastast jätkas tööd oma isa talus. Pärast nime eesistamist oli Juhan Saarsoo ajakirja Eesti Põllumajandus toimetaja ja ettevõtte Eesti piim üks juhte. 1937. aastal ostis ta naabertalu Vadioja (49,7 hektarit). Loo talu peamine sissetulekuallikas oli piimakari. Olulist tulu andis ka aedvili, mida müüdi Tallinna turgudel ja otse restoranidele. Hiljem rajati moodne kanafarm, kus 1937. aastal oli umbes 400 munejat kana. J. Saarsoo arreteeriti 1944. aasta sügisel, kui ta püüdis takistada talus hävitustööd tegevaid punaarmee lasi. Olnud kümme aastat vangilaagris, töötas ta Jõgeva Sordiaretusjaamas ja Eesti Maaehitusprojektis.

Pärast 1939. aasta vallareformi kadus Saha-Loo küla nimena kasutuselt ning seda hakati uuesti tarvitama alles 1950. Aastate algupoolel, kui Loo talu maadele rajati samanimeline riigimajand. 1977. aastal ühendati Saha-Loo küla ja Lagedi asundus Loo alevikuks. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal jäeti Loo talu kui põllumajandusüksus puutumata, kuid pärast sõda tehti talu baasil Eesti NSV Riikliku Plaanikomisjoni abimajand, kus peeti hollandi-friisi lüpsi- ja tõukarja. 1952. Aastal anti tõukari üle Kostivere sovhoosile. Lühikest aega tegutses endises Loo talus Lagedi karusloomakasvandus, seejärel Harju Rajoonidevahelise Loomade Varumise Kontori Lagedi nuumapunkt. Kuid juba 14. juulil 1950 võttis ministrite nõukogu vastu otsuse Eesti NSV-s esimese linnuvabriku rajamise kohta. Vabriku rajamine venis: ehitus algas 1953. Aasta kevadel ning alles 1956. aastal võidi Tallinna Linnu vabriku avamisest ametlikult raporteerida. Sama aasta novembris toodi Leningradi linnuvabrikust esimesed tõukanad. Ka tulevased linnukasvatajad said väljaõppe Leningradis. 1957. aastal oli viies kanalas kokku 11 500 kana, vabrikus sai tööd 88 inimest. Esialgu töötas linnuvabrik suure kahjumiga. 1960. aastal pärast suuri kaadrimuudatusi allutati linnuvabrik Eesti NSV Põllumajandusministeeriumile ning esimest korda teeniti kasumit. Linnuvabriku projektvõimsus – 8 miljonit muna aastas – saavutati 1965. aastal. 1966. aastal määrati vabriku direktoriks hiljem Eesti NSV legendaarne majandijuht Aleksander Lind. 1972. aastal nimetati ettevõte Tallinna Näidislinnuvabrikuks ning 1982. aastal liideti sellega ümbruskonna suurim majand Kostivere sovhoos. 1989. aastal oli majandil 11 774 hektarit maad (sellest haritavat 5020 hektarit). Enam kui 1400 töötaja tarbeks rajati vabriku ümber tüüpiline nõukogulik töölisasula koos vastava infrastruktuuriga (teenindusmaja, sööklad, kauplused, kooli maja, spordihoone jms). Eesti iseseisvuse taastamine tõi suuri muudatusi ka linnuvabriku ellu. 1991. aastal oli majandi toodang suurim – toodeti 211 miljonit muna ja 1891 tonni liha. 1. märtsil 1993 asutati AS Tallegg, mille aktsionärideks olid peamiselt ettevõtte enda töötajad. Toodangu mahus hakkas liha osatähtsus suurenema ning munade oma vähenema. Omaaegse majandi rajatud infrastruktuur erastati ning mitte alati ei läinud see parimatesse kätesse. 2001. Aastal ostsid Soome toiduainetetööstuse kontsern HK Ruokatalo ja Rootsi Farmerite Föderatsioon Talleggi aktsiate kontrollpaki. 2003. aastal kasvas HK Ruokatalo osalus Talleggis 98,3%-ni. Firmale kuulub ka Rakvere Lihakombinaat. Tänaseks on Loo alevikku lisandunud teisigi ettevõtteid ning endine monofunktsionaalne asula on muutunud pealinna lähitagamaaks, mille arengut mõjutab praegu enim valglinnastumine.

Halduslikult kuulub Loo aleviku koosseisu ka kunagise Lagedi mõisa ümbrus ja sealne elamurajoon. Nõukogude ajal istutati lagedale loopealsele rajatud asulasse palju puid, mille tulemusel on Loo ja Pirita jõe vahelisele alale tekkinud kena park. 1980. aastate ärkamisaja mälestus on rahvaliikumiste tekkimise ajal Saha tee äärde kohalike inimeste ühiselt istutatud kastanite allee.

Kodanikuühendused

Loo alevikus tegutseb Rahvaspordiklubi, Loo selts, Lastekaitseliit.